Küpsetatud banaani mahl

Küpsetatud banaani mahl maasika ja mango tükkidega

 

 

Kui keegi kuuleb sõnaühendit „banaanimahl“ siis tõenäoliselt esimese asjana kerkib selle inimhinge silme ette miski ebamäärast värvi olev paks vedelik, kui seda üleüldse vedelikuks keegi julgeb nimetada või kui üleüldse kellelgi mingid seost banaani mahlaga tekib. Teadaolevalt ei suuda banaan võistelda vedeliku sisalduse osas kurgiga, isegi kui nende pikkused oleksid võrdsed, küll aga suudab üleküpsenud banaan võistelda jahususes peaaegu jahu endaga. Kuid raskustest hoolimata on seekordne retsept seotud banaani vähese mahlaga. Oleks ilmselge liialdus öelda, et me esialgne soov oligi kivist vett saada või banaanist mahla teha, see lihtsalt kukkus nii välja, et me saime banaanist miskisuguse vedeliku kätte ja otsustasime hakata ristiisadeks ja ristisime selle vedeliku banaanimahlaks. Heal lapsel mitu nime nagu öeldakse, seega ei tasu suurte teadmistega toiduainete spetsialistidel hetkel endast välja minna, kui tegemist on lihtsalt mingisuguse, kes teab mis kahtlase asjaga. Kindel oli see, et maitses see vedelik vägagi banaaniselt.

Aga asjast lähemalt, kõik sai alguse, kui me ühel suvalisel poetiirul trehvasime parajalt pirakaid banaane. Esialgu ei tekkinud nende nägemine küll üleliigset entusiasmi, kuid teinekord on niisama kah hea banaani mugistada, kui hing miskit magusat tahab. Seega sai neid siis paras sületäis võetud ja koju mindud. Mugistamiseks nende banaanide puhul siiski ei läinud, panime ühe banaani ahju ja teise suurde potti keema. Eesmärgiks seadsime endale teha kindlaks, mis juhtub banaaniga, kui teda erinevatel meetoditel küpsetada. Lühikokkuvõte oleks selline, et ahjus läheb banaani koor kiiremalt mustaks ja värv on kah tumedam, kuid sisu oli ühtemoodi banaani maitseline. Kuid selle katse tulemusena avastasime, et mõlemal moel küpsetatud banaan oli omajagu mahlane ehk muidu suhteliselt kuiv banaan oli oma mahla seest välja ajanud ja sisuliselt kees koore sees.

Sealt tekkis idee see mahl omaette käiguna pakkuda. Kus mõte tekib seal kohe tegutsema, ahi uuesti sooja ja banaanid ahju kuskil 115 C juurde ning ümmarguselt 45 minuti pärast olid banaanid mahla eemalduseks valmis. Eemaldamise protsess oli lihtne, banaan sai pooleks lõigatud ning eraldunud vedelik välja valatud. Ühest banaanist just ülearu palju mahla ei saa, seega ühe inimese peale kulus kaks suuremat banaani.

Ainult mahl oleks ilmselgelt olnud liiga imal, siis pisukeseks happeks sai juurde pandud maasika tükke ja et roal oleks pisut sügavust ja värvi sai sinna juurde lisatud ka mangot. Kõrvalmärkusena veel niipalju, et seda rooga on hea süüa soojana, sest küpsetatud banaani mahl jahtudes tarretub, mitte et see siis halb oleks, kuid soojana on ta mõnusam. Kes tahab veelgi teravamaid elamusi võiks sinna juurde väikese sõõmu rummi tarbida ja kes veelgi enamat ihkab, võiks ka võrkkiige üles sättida ja seal vaikselt kiikudes seda magusrooga koos rummiga mekkida.