Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 30. aug. 2010

Väisasime ühel nädalavahetusel Muhu- ja Saaremaad ning sellest tulenevalt tekkis meil idee seekord sealt kaasa võetud toidumaterjalist midagi muhedat teha. Kuna ööbisime Nasvas ja see koht lõhnas mõnusalt vetikase mere ja kala järele, siis ostlesime kohalikelt kalameestelt portsu värsket lesta. Etteruttavalt olgu kohe öeldud, et lest oli tõsiselt hea ning lestadele lisaks saadud väike tursake oli peale püüki kohe pannile panduna ning kergelt võis praetuna tõeliselt suurepärane pala. Sealt tekkis idee lestaga samamoodi talitada, kergelt võis praadida ning maitsestada minimaalselt soola-pipra ja pisikese tilga laimi mahlaga.

Tagasisõidul otsustasime aega parajaks teha Muhumaal olevas jaanalinnufarmis, nende just mitte kõikse väiksemate linnukeste nägemisest ajendatuna omastasime raha toel ühe pooleteise kilose muna. Täpsem olles, kaalus muna ei rohkem ega vähem, kui 1492 g, mis teeb kaalult umbes 21 suuremat kanamuna. Igatahes muna oli selline, et selle poolitamiseks olime sunnitud kasutama meislit, millega viimati sai betooni toksitud, seega täitsa omaette ettevõtmine see muna koore avamine. Muna purustamise ajal kangastus tahtmatult Kalevipoeg, kellele sellised munad oleksid vististi konti mööda, hea labakäega serviti  kaksata ja viiest munast saaks vast isegi meie muistne hiid kergelt kõhu sisse midagi. Aga peale seda, kui muna oli jõulise tööriistade abiga alistatud tuli järgmisena mõelda, et mida sellise lasti munakogusega teha. Munavalgest oleks saanud vististi beseed teha väiksema küla nädalase magusa isu rahuldamiseks, kuid tegime südamed kõvaks ja segasime selle rusikasuuruse munakollasega rahulikult ära.

Aga nüüd lähemalt selle hiidlinnu munaga mässamisest. Kuna targemad soovitasid muna mitte keeta, sest muna keetmine võtab aega umbes 75 minutit ja munavalge ei pidavat kannatama võrdlust kanamunaga, loobusime muna ohverdamisest hommikusöögiks. Pisut interneti avarustes ekslemist ja oli selge, et teeme omletti ja kui peaks muna üle jääma siis ka väikese koogi. Meie tegime sellest munast 2 kooki, 4 omletti, millest üks oli suur ahjuvormis omlett kogu perele, ning täpselt 2 omletti jagu on veel seda muna alles. Nüüdsest alates sõltumata, kus me hommikul muna tellime, uurime eelnevalt, millise linnu munaga tegemist on, sest ühele enam-vähem normaalse söömaga inimesele on oht ühest jaanalinnumunast kerge munamürgitust saada.

Koogis oli jaanalinnumuna omal kohal, kook tuli meeldivalt õhuline ehk siis muna hoidis õhku paremini kui kanamuna, omletti puhul, mida ahjus küpsetasime tekkis samuti selline gaseeritud vee sarnane struktuur, ehk siis muna oli nagu lätlaste õhku täis šokolaad. Pannil tehtuna oli omlett parem, kuigi ka seal on jaanalinnumuna oluliselt tugevama ja mulliderohkema struktuuriga kui kanamunast tehtud omlett. Võib-olla oli asi kokapoistes, kuid meie ei soovita teha jaanalinnumunast omletti ahjus vaid pigem pannil, tuleb suupärasem.

Kalast veel niipalju, et lest pole küll ülearu rammusa lihaga kala, kuid pisut pusimist ja saab sellelt kalalt kah filee kätte. Nimelt asi selles, et kui sa omletti sööd siis kätega suust luid taga ajad on pisut ebamugav, seega tegime söögi sellise, et oleks ühendatud kaks nö pehme söögi esindajat- omlett ja puhas luudeta kalafilee. Ja vihjeks veel niipalju, et mida värskemalt saab kala pannile, seda parem on lõpptulemus.

Retsept- Jaanalinnumunast omlett praetud lestaga

Read Full Post »

Jätkame sealt, kus eelmine kord pooleli jäime, ehk siis mängime vähemalt veel korra maasikate ja piimaga ning lapsepõlvemälestustega. Kui kellelgi tekib küsimus, et kuidas me ikka veel häid maasikaid saime siis saladuskatte all võib öelda, et seekordne magustoit on eelmise postituses tuttava koogikesega ühel ajal tehtud. Meid tabas lisakstroopilisele kuumusele ka sõnulseletamatu suvelaiskus, mis ei lubanud peale uudiste lugemise midagi arvutis teha. Lihtsalt oluliselt mõnusam oli kuskil lainetes loksuda, kui kuumava pliidi juures mütata.

Magustoidust pajatades, tuleb kohe märkida, et selleks magustoiduks sobib kõige paremini ehe lehmapiim, mis ei ole piimatööstuses olevatest torudest läbi käinud ning kõiki oma maitsed kaotanud. Samas ei juhtu otseselt ka midagi, kui kasutatakse 3,5% poepiima, sealt on võimalik hea fantaasia korral siiski mingi piimamekk tuvastada. Meie kasutasime seekord poepiima, lisasime sellele pisukeseks maitseks ja lõhnaks omatehtud vaniljepastat. Vaniljepasta saime tänu oma sugulasele Jette´le teha, kes meid koos oma mehe Olaviga ühel kaunil kevadisel päeval üllatas kimbu Mauritiuselt pärit vaniljekaunadega. Pasta tegemiseks poolitasime kaunad ja kraapisime seemned välja ning panime vähese õliga purki aegu ootama, millal seda kasutada saab. Nimelt on ju vaniljekaunadel kombeks mõne aja jooksul oma elastsus kaotada ja siis kangetest ja kuivanud kaunadest on seda head kraami raske kätte saada.

Lisaks vaniljepastale maitsestasime piima vähese suhkruga, vastasel korral oleks vanilje oma maitsega piima maitse nö „tühjaks“ teinud ning hilisema tekstuuri huvides paksendasime piima Iotaga. Kui kogu see segu on piisavalt jahtunud ja tarretav aine Iota piima ka vähe tummisemaks teinud siis sulgesime kogu segu gaseerijasse ja panime külma.

Lisaks piimale otsustasime seekord magusainena kasutada mett, kuna mesi oma loomuliku oleku juures on sedavõrd varieeruv siis mõtlesime, et trikitame ka pisut meega ja teeme meest tarretise. Sellisel juhul ei ole oluline, kas mesi on vahepeal suutnud suhkrustuda või on selline mõnus vedel mesi nagu reklaamides. Küll aga hoidusime kiivalt mee ja liig kuuma vee kokku panemisest, sest kuskilt kaugelt kuklas kajas teadmine, et mesi kaotab oma väärt omadused, kui saab liigset kuuma. Kuna täpne temperatuur meeles ei olnud, eeldasime, et väärt kraam vast 40 C vee tõttu ära ei ehmu.

Maasikatega käitusime sedakorda suhteliselt jõhkralt ehk siis surusime nad vähese suhkruga lihtsalt puruks, mitte väga plögaks vaid selliseks parajaks, et säiliks maasikale omane maitse ja oleks ka mida pisut närida.

Ja egas sedakorda rohkem sellest magusroast pajatada ei olegi, külm piimavaht purustatud maasikatega, millele sekundeerib meetarretis.

Read Full Post »