Loomaliha wok, nuudlid aedvilja ja munaga

Mõtle, mis sa mõtled, tegelikult lähevad ikka kõik asjad oma rada. Kui eelmises postituses sai suure suuga lubatud, et loomaliha woki idee on hoiule pandud siis täna võib öelda, et selle mõtte „parim enne“ kuupäev on just täna. Hoidmisest ei tulnud seega suurt midagi välja, kuid ega head asja pole mõtet ka niisama vaka all hoida.

Kõik sai alguse sellest, et jalutasin hommikul imeilusa ilmaga poodi, päikest näidatai ilmselt saabuvate suurte pühade puhul, mis hakkavad Hiinas 1.oktoobrist kestavad tervelt 7 päeva. Arvestades, et viimase nädala jooksul pole ilm suurem asi olnud ja rohkem on vihma tulnud, kui päikest nähtud siis tõenäoliselt on mõnus 25 kraadine õhusoojus ja päike Hiina kommunistliku valitsuse tellimus, hoidmaks inimesi rahulikena ja õnnelikena. Viimasel ajal pole ju loodus, eelkõige kliima Hiinat hellitanud, küll on üleujutusi, küll torme nii maalt, kui merelt ja tagatipuks on olnud korraliku maa võdisemist. Aga tulles tagasi toidu juurde siis sammusin vaikselt aga kindlalt poe poole, plaaniga osta uus, vähe korralikum wokpann kui seni kasutuses oli, ja mis seal salata, ka liha isu oli üks põhjustest, miks poeskäik ette sai võetud. Panne uudistades, lähenes minule vanem proua, kes mind järgmise riiulini vedas ja soovitas seal väljas olnud pann osta, seda kõike muidugi hiina keeles. Kuna tema jutt mul selgusetuks jäi siis ei hakanud temaga väga pikalt seal tõtt vaatama, olin ta soovitusega lihtsalt nõus ja panin karbi omale kärusse, lisaks sain veel poti koos panniga.Võib arvata, et seda ta mulle ka rääkida üritas, lisaks, et hea hinnaga pakkumine oli. Aga võib-olla lihtsalt nägi mu kõhetut keret ja soovitas tungivalt rasvaseid ja raskesti seeditavaid asju praadima hakata, milleks wokpann on ideaalne. Igatahes sõltumata, mida proua rääkis, tundub mulle, et poleks paha mandariini keel selgeks õppida.

Wok pannist veel niipalju, et selle töökorda seadmine on omajagu teadus, kui mõtled, et lihtsalt viskad aga panni kuuma pliidi peale ja kukud toitu tegema, siis põhjalikud wokieksperdid nagu hiinlased on, seda asja nii ei tee. Nimelt peab enne wokpanni kasutusele võtmist läbima omajagu pika protseduuride kadalipu, et toit tuleks just nii hea nagu see tulema peaks. Ma aja kokkuhoiu mõttes sellest üksikasjalikult ei kirjuta, küll aga võin teenustööna kunagi hakata wokpanne sisse töötama.

Põhjus, miks see loomaliha wok nüüd uuesti päevakorda tuli on ühes imeilusas lihatükis,mis mul õnnestus poest leida. Ilus punane toon, ideaalsest puhastatud ja lõigatud tükk, võta ainult terav nuga ja saad muretult ristikiudu parajad tükid tõmmata.Mis sa veel oskad tahta.

Ei taha väga meenutada neid lihatükke, mis Eestis tavaliselt saadaval on.Nende peale mõeldes peaks kodukandi lihunikele ühe kohaliku lihameistri siit kaasa õpetajaks tooma!

Et ma poest ka sealiha võtsin, siis panin pisut seda loomalihale seltsi, too hetk tundus see hea mõte ja toitu ta halvemaks kindlasti ei teinud.Värskeid nuudleid tõin turult, sedakorda võtsin prooviks vähe paksemat sorti.Muide, nuudlilett on üks mu lemmikuid siinsel väiksel turul, esiteks on nuudlid head ja värske nuudli kilo maksab ei rohkem ega vähem kui 7 krooni. Lisaks teeb nuudlitädiga käte teel suhtlemine tuju igakord heaks, samuti naeravad kõval häälel kõik ümberkaudsed müüjad, kui ma jälle käsi vehkides nuudleid tellin. Panin juurde veel mõned seened, kapsast, porgandit, sibulat ja paar muna, õhtuooteks sai paraja kõhutäie.

Retsept – Loomaliha wok, nuudlid muna ja aedviljaga

Read Full Post »

Kanasupp a`la Shanghai

Kui alguses sai mõldud, et vastan Hiinas olles viimasele postitusele sarnase wokiga, siis tegelikult kohal olles sai see mõte mõneks ajaks kindlasse kohta hoiule pandud. Kordamine on küll tarkuse ema aga kehtib see peaasjalikult siiski selle puhul, mis vaja endale meelde jätta. Eksperimentaalkokandust on raske selle reegli järgi harrastada. Peab küll tunnistama, et suuremale ringile on siiski siin lehel leiduvaid toite tutvustatud, kuid see ei lähe kordamisena arvesse.

Blogi autorite salajasel nõupidamisel otsustati üheskoos, et kaugel maal tehtud toidud lähevad eraldi ühe peatüki alla ja saavad olema natuke veel kodusemad ja võibolla pisut lihtsamad kui senimaani valmistet kõhutäide. Ja ega see lihtsus võibolla väga vale ei olegi, sest paari nädalasest siin viibimisest jääb mulje, et kohalikud hoiavad toidutegemise suht lihtsana või siis ei ole ma veel korralikku hiina kööki näinud.Igaljuhul saab see peatükk siin alguse ühe kerge ja aboluutselt mitte keerulise kanasupiga.  Olgugi, et supiaurus on tunda aasia aroome, teisiti ilmselt ei saaksi, ei ole siiski tegemist otseselt antud piirkonna köögist inspireeritud toiduga, on kõigest üks väike katsetus pisikeses köögis kuskil Shanghais, metrooliini number 1 lõpp-peatuse läheduses ….

…. ja eks mul on üks „kana“ ka kitkuda selle supiga, nokib teine mind juba mõnda aega.

Mitte, et mul isiklikult supi vastu midagi oleks, hea supp läheb alati, niisamuti ei jäta ka kana söömata, kui just midagi partemat ei ole. Ka koos, nii kana kui supp ei ole halb, ainuke asi, mis mind ammustest aegadest häirinud on – kanasupi valmistusviis. Kuuldes sõnapaari kanasupp, meenub esimese asjana mulle pehme, hallika tooniga kananahk, millel kaaslaseks teinekord kas ülekeedetud spagetid või maakera suuruseks paisunud makaronid. Sellise kirjelduse peale ei teki tahtmist ummisjalu kööki joosta ja supi luristama hakata.

Kui nüüd on selge, mis mul selle supi juures söögiisu ei tõstnud siis tahtsin proovida, kas saan teha sellise versiooni, mis mulle endale lõuna või õhtusöögiks sobiks.

Et hiinlased kasutavad oma toitudes üsna palju linnuliha ja nad kasutavad üldse ära pea kõik,mis loomade-lindude kehas või selle küljes on, lisaks see, et neil on iga tüki või osa jaoks oma õige kasutuskoht siis on poes üsna hea endale sobivat toorainet valida.Leidsin oma supi jaoks kana sääretükid, täpselt need, mida mul vaja oli. Parajalt suured, et neist puljongit keeta ja täpselt nii väiksed, et hea ampsata. Haarasin veel juurde porgandit, kapsast, shiitaki seeni, pakk värskeid nuudleid ja hiina kapsalist – bok choyd, kodus leidus ingveri juurt, natuke küüslauku ja sojakastet.

Kuidas täpsemalt sellest kõigest supp kokku tuli on retseptis kirjas aga arvan, et eesmärk õnnestus täita, lihtsalt keedetud valge kana asemel oli kergelt krõbeda nahaga glasuuritud kanasääred, nuudel oli täpselt paras ja ka supipõhi ise koos aedviljadega oli hea. Sedamoodi valmistatud kanasupi peale võib paar kiiremat sammu köögi suunas teha küll.

Retsept – Kodune kanasupp a`la Shanghai

Read Full Post »

Idamaine loomaliha-wok

Loomaliha wok nuudlitega

 

Sportlased sõidutavad ennast üldjuhul ports aega enne võistlusi võistluspaika, et organism suudaks muutunud tingimustega kohaneda ja oleks võimelised, endast vajalikul hetkel maksimumi andma. Kuna, meil hetkel nii põrutavaid sportlikke eesmärke seatud ei ole, mis sunniks sedavõrd ekstreemseid tegevusi planeerima, otsustasime proovida kuidas aklimatiseerumine toimub läbi söömise. Ehk siis püüdsime ühe blogija kõhtu, kes on käesolevaks hetkeks juba jäätise sünnimaal (kui uskuda Marco Polo reisijuttu), ette valmistada vürtsikateks idamaade toitudeks.

Teiseks ja tõenäoliselt olulisemaks ajendiks osutus turult saadud suurepärane loomaliha sisefilee. See kohe kutsus liha ristikiudu õhukesteks siilakateks lõikuma ja kiirelt kuumal pannil praadima, selliseks tegevuseks aga sobib kõige paremini wokpann ja gaasi põleti. Ja eks mingit osa mängivad ka meie kõrged mongoliidsed põsesarnad, et heast vürtsikast aasiapärasest toidust ära ei ütle, loomulikult kui see vürtsikus jääb Scoville skaalas alla 500. Me teeme sügava kummarduse nende inimeste ees, kes armastavad vürtsikaid toite- süües higistavad nagu tõsised spordimehed ja nägu kumab neil kui loojuv päike ning hilisemad vestlused toidu üle sumbuvad üldjuhul üminasse a´la vürtsikas oli. Olles mõnel korral keskmise tuumaplahvatuse suus üle elanud ja teades, et sõltumata, kas sa sööd saepuru või hõrku langustini, on ülepipardatud toidust saadav maitseelamus sama, püüame mitte pipraga üle pingutada. Seega meie poolt valitud aklimatiseerumine oli „pehmem variant“ ja kui rääkida veel kord sporditerminitest siis kõrgmägede asemel kasutasime alpimaja.

Niipalju veel sellest skaalast (tegemist on Wilbur Scoville skaalaga, millega mõõdetakse pipraliste „tulisust“), et tavaline paprika troonib kõige alumisel real omades indeksit 0, kõige ülemisel real on puhas kapsaitiin 16 miljoni ühikuga. Meie roog on vast seal 0-250 vahel, võrdluseks, et Tabasco kaste on kuskil 2500 ühiku juures. Meie idamaine aklimatiseerumise roog oli täitsa talutava tulisusega ning sööjate nägudel ei täheldanud me ka pingsal uurimisel mingeid üleliigseid higistamise märke, seega jäi vürtsikus põhjamaalase talutavuse piiridesse.

Roast lähemalt rääkides tekkis meil mõte, et kuumutaks kasutatavad köögiviljad ja liha kõigepealt omas mahlas ja vähese stir fry õliga (vürtsikas õli), siis segaks liha ja köögiviljad eelkeedetud nuudlitega ning lisaks pisut soja kastet ja kõige lõpuks, kui nuudlid koos liha ja köögiviljadega on serveeritud, valaks kogu kupatuse vürtsika kastmega üle. Kui juba mõte tekkis siis ei pidurdanud meid miski.Kastme põhjaks kasutasime isetehtud loomaliha puljongit, millele lõpliku konsistentsi andsime maisitärklisega. Samas, kellel on viitsimist võib seda teha ka sealiha puljongi põhjal, sest seal puudub vajadus kasutada tärklist, puljong läheb lõpuks ise, tänu loomsele želatiinile, meeldivalt paksuks ning venivaks, ainsaks probleemiks kujuneb aeg. Kastmele andsime vürtsi kuivatatud tšilli ja riivitud ingveriga ning tasakaalustamaks tulisust lisasime pisut roosuhkrut ja kuiva sherryt.

Kas see roog nüüd oma püstitatud  eesmärgi täitis, seda me veel ei tea, kuna  ei ole mahti olnud asjaosaliselt uurida, kuid esimese info kohaselt on loota, et blogis hakkab mõne aja möödudes idamaade roogade osakaal oluliselt suurem olema, kui seni.

Retsept- Loomaliha wok nuudlitega 

Read Full Post »