Kanasupp a`la Shanghai

Kui alguses sai mõldud, et vastan Hiinas olles viimasele postitusele sarnase wokiga, siis tegelikult kohal olles sai see mõte mõneks ajaks kindlasse kohta hoiule pandud. Kordamine on küll tarkuse ema aga kehtib see peaasjalikult siiski selle puhul, mis vaja endale meelde jätta. Eksperimentaalkokandust on raske selle reegli järgi harrastada. Peab küll tunnistama, et suuremale ringile on siiski siin lehel leiduvaid toite tutvustatud, kuid see ei lähe kordamisena arvesse.

Blogi autorite salajasel nõupidamisel otsustati üheskoos, et kaugel maal tehtud toidud lähevad eraldi ühe peatüki alla ja saavad olema natuke veel kodusemad ja võibolla pisut lihtsamad kui senimaani valmistet kõhutäide. Ja ega see lihtsus võibolla väga vale ei olegi, sest paari nädalasest siin viibimisest jääb mulje, et kohalikud hoiavad toidutegemise suht lihtsana või siis ei ole ma veel korralikku hiina kööki näinud.Igaljuhul saab see peatükk siin alguse ühe kerge ja aboluutselt mitte keerulise kanasupiga.  Olgugi, et supiaurus on tunda aasia aroome, teisiti ilmselt ei saaksi, ei ole siiski tegemist otseselt antud piirkonna köögist inspireeritud toiduga, on kõigest üks väike katsetus pisikeses köögis kuskil Shanghais, metrooliini number 1 lõpp-peatuse läheduses ….

…. ja eks mul on üks „kana“ ka kitkuda selle supiga, nokib teine mind juba mõnda aega.

Mitte, et mul isiklikult supi vastu midagi oleks, hea supp läheb alati, niisamuti ei jäta ka kana söömata, kui just midagi partemat ei ole. Ka koos, nii kana kui supp ei ole halb, ainuke asi, mis mind ammustest aegadest häirinud on – kanasupi valmistusviis. Kuuldes sõnapaari kanasupp, meenub esimese asjana mulle pehme, hallika tooniga kananahk, millel kaaslaseks teinekord kas ülekeedetud spagetid või maakera suuruseks paisunud makaronid. Sellise kirjelduse peale ei teki tahtmist ummisjalu kööki joosta ja supi luristama hakata.

Kui nüüd on selge, mis mul selle supi juures söögiisu ei tõstnud siis tahtsin proovida, kas saan teha sellise versiooni, mis mulle endale lõuna või õhtusöögiks sobiks.

Et hiinlased kasutavad oma toitudes üsna palju linnuliha ja nad kasutavad üldse ära pea kõik,mis loomade-lindude kehas või selle küljes on, lisaks see, et neil on iga tüki või osa jaoks oma õige kasutuskoht siis on poes üsna hea endale sobivat toorainet valida.Leidsin oma supi jaoks kana sääretükid, täpselt need, mida mul vaja oli. Parajalt suured, et neist puljongit keeta ja täpselt nii väiksed, et hea ampsata. Haarasin veel juurde porgandit, kapsast, shiitaki seeni, pakk värskeid nuudleid ja hiina kapsalist – bok choyd, kodus leidus ingveri juurt, natuke küüslauku ja sojakastet.

Kuidas täpsemalt sellest kõigest supp kokku tuli on retseptis kirjas aga arvan, et eesmärk õnnestus täita, lihtsalt keedetud valge kana asemel oli kergelt krõbeda nahaga glasuuritud kanasääred, nuudel oli täpselt paras ja ka supipõhi ise koos aedviljadega oli hea. Sedamoodi valmistatud kanasupi peale võib paar kiiremat sammu köögi suunas teha küll.

Retsept – Kodune kanasupp a`la Shanghai