Leidnud siit ilmatusuurest Shanghaist ühe toidupoe, kus liha- ja kalalett olid üsna arvestatavad ja kuhu jõudmine ei nõua tohutut orienteerumist, siis võtsin aga suuna uuesti samasse kohta. Olin ju viimasel korral kaasa haaranud ainult tuunikala, kuid seal oli veel palju muudki huvitavat mille peale silm särama hakkas.
Et aja jooksul on loetud nii mõnedki ajakirjad, sirvitud hulga raamatuid ja on saanud ka läbi vaadatud üsna paras kogus kokandusega seotud saateid nii telekast kui ka internetist, siis on lisaks üldisele kokandushuvile tekkinud ka tahtmine teatud kindlad asjad ära proovida. Reklaamiohver? Ei! Kõhuori üsna kindlasti.Mind huvitavate ja proovimist ootavate asjade nimekirja etteotsa on kantud selline huvitav lõik nagu loomaliha.Jah, ei ole mu nimekirjas tipus figureerimas ei konnakoivad ega krokodilliliha, kuigi mis seal salata, konnakoivad on maitstud ja Eesti kaubandusvõrgus ka täitsa saadaval ja üsna tavaline nähtus ning krokodill on teatud juhuste kokkulangemisel ka otse farmis ära proovitud. Aga loomaliha juurde tagasi tulles, siis antud juhul ei ole tegemist meil müüdava tavalise loomalihaga, mille pehmeks saamine võtab üldjuhul paraja portsu aega ega samuti ka ära leierdatud veise sisefileega. Loomulikult ei tähenda see seda, et ma oleksin loobunud söömast Eesti loomaliha. Kindlasti mitte, pigem olen kahe käega meie loomakasvatajate poolt ja käin nende toodangut ka turult üsna tihti ostmas. Lihtsalt sellist ilusat marmorit meenutava mustriga loomaliha pole minu silm näinud väga pikka aega. Selles võib muidugi süüdi olla ka minu vähene huvi prillikandmise vastu.
Meenub tegelikult üks aastate tagune käik Nõmme turule, kus üht väikest lihapoekest, mis asus väljas õue peal, sai külastatud ja seal nägin küll ilusa marmoriga loomaliha tükki, et aga müüja oli parasjagu seda seal ühele pakkumas ja endal oli ka huvi muude asjade vastu, siis sellest väga välja ei teinud.
Muide, kui keegi lugejatest teab, kust sarnast liha meil müügil on või oskab teed juhatada lihani, siis ärge hoidke ennast tagasi. Muidu teen veel karjakasvatajatele liiga oma teadmatusega.
Mainitud loomaliha, mis huvi pakub on pärit sellistelt veise tõugudelt nagu Kobe ja Wagyu, kuid nende juurde oleks ilmselt õige tagasi tulla, siis kui olen poest wagyu beefi soetanud ja selle jaoks ka retsepti välja mõelnud. Arvestades, et Kobe ja Wagyu liha on eelpool mainitud poekeses ka müügil, siis ei tule kaua seda postitust oodata.
Sedakorda veel otsustasin valida katsetamiseks ühe vähe odavama loomaliha, mis on kerge marmoriga ja mille müügipakend oli kaunistatud humoorika kleepekaga „very famous beef“. Et need olid ainukesed inglisekeelsed sõnad, siis pidin nendega leppima.
Kuna tegemist oli lihaga, mida enne proovinud polnud ja austusest tooraine vastu jätsin retsepti üpris lihtsaks, ja ilmselt mitte väga hiinapäraseks aga see ei olnud ka omaette eesmärk. Ühest poest läbi, teisest poest läbi ja olidki asjad olemas mu toidu jaoks.
Et mitte rikkuda liha enda maitset jätsin ta täiesti maitsestamata, õige pisut andsin talle küpsetamise lõpus maitset hea võiga, üsna traditsiooniline käik.
Tegemist oli küll mahlase lihatükiga aga ilma maitseta, siis üks paras tilk vähe intensiivsemat kastet sinna juurde peaks ikka olema. Hiinlaste näol on tegemist üsna usinate küüslaugukasvatajatega ja et olin siin ühes toidukohas mekkida saanud tumedat küüslaugukastet, siis otsustasin seda järgi proovida teha ja oma liha kõrvale pakkuda. Enda õnneks leidsin oma maitsemeeltele toeks ka ühe retsepti. Nii, liha oli olemas, kaste samuti, et asjast üks korralik kõhutäis saada, oli vaja veel seda miskit. Kui alguses lihatükki vaatasin ja temaga katsetada mõtlesin, tekkis kuskilt tahtmine tema kõrval näha musta riisi, sellega oli tegelikult juba kohe alguses otsustatud, mis liha kõrvale pakun. Riis sai peale keetmist kergelt üle praetud koos köögiviljadega ja lõpptulemus jäi täitsa muhe. Riisil oli väga omapärane kergelt pähkline maitse, mis minu jaoks koos lihaga väga meeldiva koosluse tekitas, tilgake kastet sinna peale ja kogu lugu.
Kuigi alati saab paremini siis taldrikul maitsete poolest otseselt midagi ei karjunud, seega usun, et katsetuse antud lihatükiga võib paigutada positiivsete kausta.
Retsept – Röstitud marmorjas veiseliha musta riisi ja küüslaugu kastmega
maido
oodinogar
