Sünnipäev

Aasta tagasi sai tehtud meie esimene sissekanne siia blogisse.  Aasta saagiks on 45 ülestähendatud retsepti, mis meiesugustel haugimäluga tegelastele ainult rõõmu teeb. Nüüd on meil endal kah hea vaadata, et kuidas me midagi tegime ja mis koguseid kasutasime.  Tavapärane söögitegemine käib meil rohkem selliselt, et kõigepealt keedame miski asja kokku, tegemata tavaliselt ülestähendusi, mis omakorda viib selleni, et peale paari päeva ei suuda enam meenutada, mida me just selle maitse saavutamiseks kasutasime, sest uusi ideid ja mõtteid on niipalju peale tulnud, et vanad on ununenud. Blogis olevate retseptide puhul aga oleme püüdnud kohe algusest peale  ennast sundida kasutatud mõtted, temperatuurid, kogused jne.  üles tähendama, üldjuhul on selleks paber vahel harva ka tahvlike ja veel harvem otse arvutisse. Raamaturiiul meenutab seetõttu hullunud kunstniku jooniste mappi, igas suunas turritavad täissoditud paberid, mis on küll kokaraamatute vahel, küll niisama lahtiselt, aga korratuses peitub ka kord, siiani ei ole veel ükski retsept kaduma läinud. Ptüi, ptüi, ptüi.

Blogi pidama hakates oli meil esmaseks eesmärgiks seatud, et tehtud toidud saaks kuidagi jäädvustatud, seda eesmärki oleme täitsa arvestatavalt täitnud, mistõttu võime anda hindeks korraliku koolipoisi kolme, teine pool tegutsemise ajendist ehk siis see „edevuse“ külg on samuti vast rahuldatud, mõni inimene on ikkagi  blogi kah kaemas käinud. Mis siis muud, kui jätkame ning püüame veelgi paremini.

Aasta kokkuvõtteks väikese Top 3 kah enimvaadatud retseptidest:

• 1. Kartulisalat
• 2. Seenepasta
• 3. Madalal kuumusel küpsetatud lõhe külma  Thom Kha Pla supi ja Matuu kastmega

Aga selle aastase retseptitamise peale, tekkis meil idee, et teeme terve nädalavahetuse süüa ja kui viitsime siis klõpsame mõne pildi kah, kui  ei viitsi siis ei klõpsa midagi vaid möllame pliidi ja ahju taga niisama. Algatuseks tegime portsu erinevaid smuutisid, et organism peaks kogu sellele tulevasele söögile ja joogile kenakesti vastu. Ilmselt sellise koguse vitamiinide peale peaks kevadväsimus olema pühitud, kuni järgmise kevadeni. Vaatame kas nii ka tegelikult juhtub, igatahes põsed võttis kevadiselt punaseks küll (see võis olla ka purustamise tagajärjel näkku pritsinud vaarikatest, kuid see ei ole oluline).

Vatsale andsime tööd järgmiste roogadega:

1) tapas- röstitud saia, praesibula kreemi, röstitud paprika püree, roheline kiviga oliiv, purustatud must pipar ning kogu seda asja siduvaks komponendiks oli suurepärane jamon serrano sink (koostöös külma veiniga);

2) küülikumaksast amps -värskest küülikumaksa praadisime kergelt võiga, pisuke maitsestamine soola ja pipraga ning siis parajalt vana armanjaciga (aastast 1969) põlema (oli hea amps);

3) Heston Blumenthali meetodil tehtud krõbe kana. Tegemist on küll omajagu uhke mängimisega, kuid lõpptulemus on seda väärt, mis sest, et hakkasime laupäeval mässama ja pühapäeva lõunaks saime kana lauale asetada. Kõigepealt oli vaja kana (siinkohal peab jäle ära mainima, et Sadama Turult saime nö „vabajooksu kana“ ) hoida 8% soolvees 6 tundi, sellele järgnes  kuumas vees hoidmine ca 30 sekundit ja siis jäävees jahutamine (2 korda), sellele järgnes 8 tundi külmas kuivatamist ning 4,5 tundi madalal kuumusel ahjus küpsetamist (hoidsime ahju 60 C juures) ning siis kuumal pannil naha krõbedaks praadimine ja kõige lõpetuseks süstisime kana lihastesse ja naha alla pisut maitsestatud võid (selleks praadisime selitatud võiga sibulat ja kana tiibu ning kurnasime saadud rasva). Kõrvale pakkusime omas mahlas hautatud porgandeid ja praetud kartuleid (Heston teeb asju vahel keeruliselt, kuid tulemuseks üldjuhul väärt söök);

4) Enne kui kana sööma hakkasime, käisime veel pühapäevasel lõunal restoranis Neh. Ei ole midagi öelda, tegemist väga väärt kohaga, toidud olid suurepärased. Esimeseks käiguks oli suitsuräime salat madalal kuumusel keedetud kanamunaga (64 C kraadi juures) ning sinna juurde ohtralt rohelist, paar särtsakat marineeritud kurki ja kaste (mida ei suutnud tuvastada). Hea algus pühapäevasele lõunale.

Teiseks roaks oli lambaliha röstitud tomatite, kartuli ja seenekastmega. Liha oli tõeliselt hästi tehtud.

Magusaks pakuti küpsetatud vaniljekreemi tüümiani jäätise ja mustika kompotiga. Taaskord väärt suupiste, eriti hea oli jäätise struktuur.

5) Aga sellest lõunasöögist jäi see muna tegemine kripeldama, sest tegemist ju teada tundud sous vide tehnikas tehtud keedumunaga. Egas midagi, pisut pusimist ja saigi see muna koduste vahenditega järgi tehtud. Ilmselt iga pühapäeva hommik sellist mässamist ette ei võtaks, kuid mõnikord võiks täitsa proovida, kui tõesti hommikut üldse süüa sooviks;

6) Siia peaks tulema veel ports toite (suured krevetid, röstitud ja marineeritud suvikõrvits, loomalihast pajaroog jne) , kuid need jäid poolikuks või ei moodustunud arvestatavat sööki, mistõttu nendest siin juttu ei tee. Kuid mõnda asja tahaks uuesti proovida ja siis riputame oma tegemised ja tulemused ka siia taas üles.

Selline siis oli meie pisike tähtpäev, piltide puudumise tõttu jäägu lugejate fantaaseerimise objektiks, mismoodi toidud välja nägid.