Julgelt kümme aastat ei ole me erinevatel põhjustel ise õunamahla teinud. Küll on õunu vähe ja küll on õigel mahlategemise ajal kiire ning õunad on enne maas pruuniks tõmmanud, kui jaole oleme saanud (tegelikuks põhjuseks oli ikka korraliku masinapargi puudumine ja inimlik laiskus). See aasta olime aga varakult valmis, uus purustaja ja mahlapress kiiskasid päikeses ja lapsepõlve helged pildid silme-ees ning õunamahla maitse suus asusime tegutsema. Värske õunamahl on imeliselt hea maitsega, tungrauaga mässates kangastus silme ees karikatuur ilmatuma suure kõhuga tegelasest kellele veinivaadist veini ots kurku voolas. Küll oleks tahtnud lasta õunamahlal samamoodi hea maitsta. Suuremat sorti tahtepingutusega sai see soov siiski maha surutud ning viisakalt ja viksilt toobrist joodud, et lastele mitte halba eeskuju näidata. Õhtuks oli õunamahla kõik kohad täis, ja seda sõna otseses mõttes, kogu õu ja maja oli läbi imbunud õunalõhnast ning keres loksus mõni hea toobri täis värsket mahla.
Loksumise rütm aga tekitas vastupandamatu soovi teha midagi tahedamat, et loksumist pisutki vähendada. Kuna õunad ehk maakeeli ubinad olid selle päeva märksõnaks siis otsustasime kõhu tahendajaks teha klassikalise õunakoogi. Targad inimesed väidavad, et tegelikult mõeldakse ubinate all mets-õunapuu viljasid, tegemist ei ole aiast putku pannud õunaseemnetest kasvanud puuga vaid täitsa omaette liigiga. Aed õunapuid hakati Eestis kasvatama alles 13 sajandil, ning kui uskuda teadlasi siis on aed õunapuu saanud oma alguse ca 8000 aastat enne jumalapoja sündi Tian Shani (Tjan-Šan) mägedest Kasahstanist kasvanud mägi õunapuudest (täpsem oleks vast öelda, et suure panuse geenidesse on andnud mägi õunapuu, kuid eks ole oma osa andnud ka mets õunapuu ja ilmselt ka muud õunapuu liigid). Kuid las teadlased teevad oma tegemisi, meie õunakooki ei tohiks see mõjutada.
Kuigi aluseks on klassikaline õunakook, mida teatud ringkondades tuntakse ka purukoogi nime all, siis päris klassikaliselt me seda teha ei suvatsenud. Tegelikult ei olnud selleks meil ka võimalust, sest suures mahla tegemise tuhinas olime me kõik õunad mahlaks teinud. Nüüd pidime siis õunakooki tehes mõtlema, kuidas värskest mahlast saaks õunakoogi. Appi tuli vana hea nipp, keetsime õunamahlas oleva vee miinimumini, poolest liitrist värskest mahlast saab tikutopsi suuruse kamaka õunamahla marmelaadi. Maitseb nagu kümme õuna, ehk siis maitse on hästi kontsentreeritud ja tulenevalt looduslikust tarrendainest tuleb jälgida, et jahtudes muutub segu tahkeks. Selle trikiga saime nö „õunad“ õunakoogile. Tikutopsi suuruse õunaga, mis sest et hirmus intensiivse maitsega, kooki ei tee, see oli kah selge. Panime siis aga veel pool liitrit mahla tulele ja keetsime natuke vähem kokku, et saaks kastmena kasutada ning koogile mahlasust anda. Koogi põhjaks kasutasime purukoogi taignat, kuid ei teinud sellest mitte lamedat koogipõhja vaid tegimegi ainult puru, sest kes see seda magusat „jahu“ ikka nii väga tahab, taignale lisasime ka maitsejagu kaneeli, et ikka oleks seda õiget õuna-kaneeli maitset tunda. Lisaks mõtlesime, et üks korralik õunakook peaks minema hästi kokku vaniljejäätisega, kuid taaskord klassikalist jäätist ei soovinud teha. Seega tegime hübriidi creme anglaise´st ning jäätisest, panime piima ja rõõska koort pooleks, lisasime vahustatud munakollased ning näpuotsa täis molekulaargastronoomiat nimega Iota ning siis kuumutasime segu 68 C ja kõige lõpetuseks surusime kogu selle segu sifoonist läbi, kui see oli jahenenud 6 kraadini. Tegemist siis külma vanilje kreemiga, mis ei ole päris jäätis, crème brûlée ega ka crème anglaise.
Lõpuks viskasime pihutäie kuivatatud õunu kah koogile, et natukenegi õunakoogi muljet jätta. Viimistluse viimaseks pärliks jätsime calvadosi sõõmu, väike tilk alkohooli annab pisut vajalikku mõrkjat maitset ning lisab õuna ja kaneeli aroomile vajalikku sügavust. Selline siis tuli meie klassikaline õunakook, võib-olla pisut mängimist oli, kuid vahelduseks tavalisele koogile tasus ennast täitsa ära. Paberisse serveerisime seetõttu, et seda hea telekat vaadates niimoodi süüa, puistad puru suhu ja siis haukad jahedat kreemi peale.