Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 13. okt. 2011

Sedakorda võtsime ette supi, mis ei kuulu üldjuhul meie kokanduslikku repertuaari, põhjuseks võis olla lihtlabane meeltesegadus või lihtsalt soov midagi punast teha. Kui aus olla siis ei kuulu see supp ka meie igapäevasesse söögisedelisse, julgeme seda eemalt vaadata ja imestame kuidas inimesed seda punast suppi nii isukalt söövad. Seetõttu oli see meile paras väljakutse, ei saa ju toitu valmistada, kui ei maitse pidevalt, et kas maitsed paigas, kui aga üks põhikomponent ei ole sulle just kõige hingelähedasem, siis see maitsmine võis kõrvaltvaatajale naljakas tunduda, väike grimass iga lusikatäie allaneelamisel. Tõele au andes, tuleb tõdeda, et peale selle supi valmistamist ei tundu see supp enam nii kahtlane, seega päris näljasurma ei pea kah surema, et seda sööma nõustuksime.

Ühe korraliku borši valmistamine ei ole ajaliselt võrreldav muna praadimisega, supi valmistamiseks kuluva ajaga suudaks kiire munapraadija terve Tallegi kanala päevatoodangu jagu mune praadida. Ehk siis ühe eheda borši valmistamine hakkab korraliku puljongi keetmisest, selleks tuleb kõigepealt selgeks teha millist borši soovite (erinevaid variante on omajagu, kuid tuntumad on vast kiievi, lvovi, poltaava, odessa, volõõnia, tšernigovi jne. boršid), vastavalt sellele tuleb valida puljongi keetmise kondid. Parema puljongi saamiseks oleks hea kondid purustada, kuid laisematele või vähem brutaalsetele kokkadele sobib ilmselt ka juba lihuniku poolt ettevalmistatud kondid. Korraliku puljongi tegemiseks võiks rahulikult 5-6 tundi arvestada. Kui nüüd aga päris-päris ehedat suppi teha, siis tasuks 2-3 päeva enne puljongi valmistamist panna riivitud peet ligunema, et valmistada peedileotist. Meie jätsime selle leotise vahele aga selle 2-3 päeva suutisme siiski ära kasutada, seda küll peale puljongi valmistamist.

Nimelt oli meil idee valmistada ehe borš, kuid ilma segavate lisanditeta. Lihtsamalt öelduna, kõik mis ei olnud vedelik, selle filtreerisime välja. Filtreerimiseks kasutasime vana tuntud külmfiltreerimise meetodit ehk siis kogu supp läbi külmutada ja siis külmikus vaikselt kontidest tulnud želatiini abil puhtaks filtreerida. Et mitte supi valmistamise ajaks nädalat kulutada jätsime peedileotise välja, kuskil on siiski piir, millest nälg ei lase üle minna.

Aga enne filtreerimisele asumist tuli supp valmis teha. Meie esialgne lihtsustatud mõte, et viskame aga kõik aedviljad suppi nii nagu nad on, oleks vähegi ukrainlase verd omava inimese sügavasse masendusse ajanud, õnneks suutsime sellest veast hoiduda. Ukrainlased pididväga täpselt kinni pidama aedviljade ettevalmistamisest ja millises järjekorras aedviljad supi sisse pannakse, seega ei tasu seda suppi teha nii, et ühe silmaga vaatad „Kodus ja võõrsil“, teisega jälgid suppi ja samal ajal unistad, mida Viking loto peavõiduga küll teha. See supp nõuab supi ja kella jälgimist, mitte küll ainitist jälgimist, kuid siiski suurendatud tähelepanu. Esmalt tuleb peet teistest eraldi supikõlbulikuks seada, selleks tuleb  peeti pritsida äädika või muu hapuma vedelikuga (nt sidruni mahl) ning siis rasvas poolpehmeks hautada.

Teiseks tuleb aedviljad- porgand, sibul, petersell jne- eraldi rasvas passeerida ning kui aedviljad on parajad lisatakse tomat või tomati püree.  Supi viimistlemisel läheb puljongisse kõigepealt kartul, siis ettevalmistatud peet, siis passeeritud aedviljad, 5 minutit enne valmimist ürdid, 2-3 minutit enne supi valmimist küüslauk, mis on eelnevalt pekiga ühtlaseks massiks hõõrutud. Ja kui see kõik tehtud on ja supp kenasti maitsestatud siis võib lisada peedileotise, meie lisasime peedimahla, tundus kuidagi mõnusam. Ja kes nüüd juba tahab lusikat suppi pista siis peab veel surts kannatama, supp tahab vähemalt 20 minutit soojas seista, et kõik hea ja parem oma parimas võtmes välja tuleks. Kui see kõik tehtud asusime külmfiltreerima, ning 3 päeva pärast oligi meil pildil olev vedelik pliidil soojenemas ja siis juba piisavalt soojana taldrikul.

Meie pildil on hapukoor puudu, kuid ilma selle kreemise piimatooteta ei olevat borš miski õige borš, seega söömise ajal oli ta siiski meil olemas. Lisaks tegime me väikesed ampsud porgandist (keetisme ja siis tampisime puruks ning kuivatasime), kartulist ning hakklihast (hakkliha paneerisime küüslauguleiva purus).

Kuna supi valmistamine võtab mõningase aja, siis tasub hakata vaikselt selle tegemisega pihta, kui pühapäeva lõunaks mõnusalt hapukat lihtsat ukraina borši süüa soovitakse. Kui keegi soovib teada täpsemat retsepti, kui kirjatükist võimalik lugeda, siis tasub vaid küsida. Mõnusat tegemist.

Retsept-külmfiltreeritud lihtne ukraina borš

Read Full Post »