Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 10. mai 2012

Aurutatud angersäga

Kehvade kalameestena oleme angersäga (Clarias gariepinus) näinud ainult poes (peale kala ostmist loomulikult ka netiavarustes olevatelt piltidelt) ja kuulnud kumu, et tegemist on Eestis kasvatatud kalaga. Nimelt olla endine krossisõitja otsustanud elatist teenida kalakasvatamisega  ning nüüdseks on seda kala ka juba mõnda aega olnud kalalettides näha. Sellega meie esialgsed teadmised ka piirdusid. Poes ühte pirakat isendit vaadates, mõtlesime, et proovime siis selle eksootilise kala ära, tulgu mis tuleb. Füsognoomia põhjal meenutas ta miskil põhjusel vahva sõdur Sveijk kõrgeid ülemusi, aga see võis ka lihtsalt ähmastunud alateadvuse vingerpuss olla. Tegelikult paistis ta välja selline.

Kui kala puhastatud siis selgus, et tegemist sellise parajalt roosaka ja esmapilgul üsna rasvasena tunduva kalaga. Selle üle sai mõni hetk tuliselt mõtteid vahetatud ja lõpuks leppisime viiki, on rasvasemaid kalu nähtud ja päris suvises rannavormis tegelasega kah tegu ei olnud. Prooviesinemiseks praadisime ühe kämblasuuruse tüki vähese rasvaga ja kui pisut soola ja pipart maitseks lisada, siis ütleks, et tegemist täitsa mõnusa kalaga. Igatahes ei pidanud pidevalt näppudega suus olema ja pisikesi luid taga ajama.

Retseptiga oli asi lihtsam, mõttes on mõlkunud juba omajagu aega teha üks vähe rannajoont meenutav kalaroog. Idee sai alguse söömingult ja seal tehtud roa järeletegemisega sedakorda ka tegemist on. Kui muidu suvist randa roa esitlus ei tekita, siis kuulake seda lugu The String-A-Longs „Wheels“ ja kissitage silmi, siis peaks vaikselt mingi mereline tunne tekkima. Angersäga eksootilisuse rõhutamiseks (meie andmete kohaselt on tegemist aafrika algupära kalaga ning seetõttu ka selline maitseainete valik) tegime kuskussi araabiapäraste maitsetega-kaneel, nelk, piust tähtaniisi, koriandrit seemneid jne. , lisaks mõtlesime, et teeme peenema liivastruktuuri sellise pisut pähklilise maitsega. Selleks läks vaja jahu, õlut, pähkleid ja linnase jahu, kui segu kenasti läbi segada ja ahju tahenema panna, siis saab sellise pisut määrdunud liiva meenutava puru. Idee esialgne algupärand on Nomast, kuid meie ei teinud mulda vaid liiva. Merevahu saime lihtsalt, keetsime porgandist, fenkolist ja sibulast puljongi põhja, hoidsime mõnda aega kuumas veel kombu vetikat ja maitsestasime soolaga, tulemus oli päris ligilähedane mereveele. Originaalsem oleks olnud otse merevett kasutada, kuid eks laiskus seab omad piirid ja seetõttu puhas merevesi tuli asendada isetehtud mereveega. Kuna niisama puljongit vahtu lüüa suhteliselt keeruline, kui mitte võimatu, siis andime pisukese lisatõuke vahu tekkeks sojaletsitiini näol ja edasi oli juba oli puhtalt mehaanilise tegevuse kord-nimelt saumikseriga vuristamine. Pruunid ja rohelised tarretise tükke meenutavad asjad pildil on goma wakame vetikas, mida on pisut eelnevalt marineeritud. Kogu selle lisandite tralli vastukaaluks tegime kala õige lihtsalt, aurutasime ning maitsestasime kergelt soola ja pipraga. Aurutamine võttis natuke rohkem aega kui tavaliselt kalade puhul harjunud olema, meie aurutasime kuskil 15-17 minutit ja igaks juhuks kontrollisime enne serveerimist, et kala oleks ikka läbi aurutatud.

Selline suhteliselt kerge ja suvine see meie esmane kohtumine angersäga nimelise eksootilise elukaga oli.

Retsept- Aurutatud säga

Read Full Post »