Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 8. okt. 2013

IMGP6613

Jäin taaskord rongist maha, mitte otseses mõttes, kuid kaudselt küll. Kodumaiste ploomide aeg lipsas sedavõrd kiiresti ja hääletult mööda, et ei jõudnud peadki liigutada. Vabanduseks võib tuua, et ega selle solina juures, mida õunamahl tekitas, midagi muud kuulda olnukski raske. Aga Nõmme turul iganädalast osturingi sooritades ei suutnud ploomivirnast mööda vaadata ja üks ports Ungarist pärit ploome (Prunus domestica) sai peale metsikut kauplemist endale soetatud. Peab kohe märkima, et tegelikult juhtus analoogne situatsioon ka eelmisel aastal, hakka või juba arvama, et asjad käivadki sedasi, et pidevalt magan ploomide aja maha. Sellel on muidugi ka oma positiivne pool, kole hea on ploome puhastada, kui nad on parajalt küpsed, kivid lupsavad peaaegu ise välja. Samas kui ploom on selline väheke karmi olemisega siis lõika ja murra nii, et ploomipüree valmib silme all ilma abivahendeid kasutamata, kuid kivi ennast viljaliha küljest lahti ei lase. Laiskade inimeste vabandus küll, aga kõlab peeaegu nagu oleks nii plaanitud.

Et asi oleks täielik, siis paneb sedakorda kohe kaks magusat tegu üles, esimene on selle aasta lihtne magusroog, teine on kah lihtne, kuid valmis juba eelmisel aastal.

Nagu juba mainitud, selle aastane magustoit on lihtsake. See on segu nostalgiast ja kreemisest kastmest. Poisikesepõlvest saati on meeldinud ploomikompott, kõik muud vidinad kompottina on suhteliselt külmaks jätnud ja olen nendesse nagu paratamatusesse suhtunud, kuid hea ploomikompott võttis ikka ümisema. Tegelikult õunakompott sobis kah, kuid ploom oli ikka eelistatum (seda oli lihtsalt harvemini käes). Aga kes jõuab, siis selle purgimajandusega mässata, seetõttu kompoti asemel panin poolitatud ja puhastatud ploomid koos mõningase suhkruga ahju ja küpsetasin omas mahlas 200 Co juurde mõni minut. Ploom läheb nobedalt pehmeks ja mahla on täpselt paraja kompoti jagu. Kastmeks vana hea tuttav Inglise kreem alias crema anglaise pisut kohandatud versioon. Küpse ploom ja kaneel on head semud, eriti, kui ühendajaks on rummitilk. Ja see kaste on selles mõttes ka hea kaste, et iga kord võid maitsetega mängida nagu heaks arvad, ja ei pea olema klassikaliselt külm, vaid võib vabalt olla ka soe. Kastme koosseis ise ju lihtne (taaskord pisut õigest kastmest erinev), rõõsk koor, suhkur, munakollane ja maitsed mida juurde soovitakse lisada. Iga 100 ml kohta üks munakollane, ühe munakollase kohta 15-20 g suhkrut. Töövõtted kah lihtsad, kuumuta koor koos kaneelikoorega keemiseni, munakollased koos suhkruga vahtu ja siis kenasti keskmisel kuumusel veevannis (võib ka vähe madalamal kuumal potti pliidil hoida, kuid kuumaga tasub siis piiri pidada) nii kaua segada kuni kaste on vedela hapukoore moodi. Kaneelikoore puhul väike lisamärkus, poes müüakse kaneelikoorena sellist parajat ränka tükki, see ei ole selle kastme tegemiseks sobilik, kuna ei anna piisavalt maitset. Piprapoest saab kaneelikoort, mis on seest poorne ja see imab koort endasse, hiljem sealt välja pressitav paks kreem ongi see, mis kastmele mõnusa õrna kaneelimaitse annab.

IMGP4909Teiseks magusavooruks on katsetus ploomist ja majoneesist, koos vähese ploomisoolaga. Proovisin ploome küpsetada soola sees, tulemuseks oli ploomisool, ploomid keeldusid minuga seekord koostööst ja lõhkesid reeturlikult mistõttu kõik vedelik segunes soolaga. Aga see ei morjendanud, kuivatasime soola ära ning lisaks lihtsalt soola maitsele on nüüd ka surtsuke ploomi maitset. Ja kuna viperused hakkasid kohe algusest ei saanud ju enam tõsiselt asju teha, seega sai soolase majoneesi asemel tehtud magus majoneesi. Majoneesi tegu nagu majoneesi tegu ikka, lihtsalt soola asemel kasutasime suhkrut, äädika asemel sidruni mahla ja tavalise oliiviõli asemel kasutasime vähemaitsekat pähkliõli ja canola õli – kokandusmaailm tunneb seda ka külmpressitud rapsiõlina. Ploomile andsime taas pisut kuuma ahjus, kuid enne päästsime ploomi tema kergelt purunevast kuuest, see võimaldas jälgida, et ploomi küpsemine ei lõppeks jälle plögase hunnikuna vaid säiliks esialgne ploomi kuju. Olgu siinkohal üles tunnistatud, et ploomi pintseldasin enne ahju panemist ka vähese konjakiga ja hiljem läike andmisel kah kergelt. Pildil paistev puru on sarapuupähkli tükid, kuna majoneesis kasutasin pisut pähkliõli, siis jooksid maitsed ja struktuurid omavahel mõnusalt kokku.

Kaks pisut sarnast ja samas erinevat magusat (ühel siiski tuntavalt ka soolast nooti) suutäit, mida ploomide taasilmumise puhul proovida.

Read Full Post »