Eesti kokad

Peeter Pihel ja tema meeskond

PPihel/©PadasteManor

Ei ole vast liialdus öelda, et hetkel on Peeter&Co ühe toiduvenna suurimad kokandusalased mõjutajad. Viimase nelja aasta (2010-2013) Eesti esirestoraniks tituleeritud Alexandri köögivalitsejat Peetrit ja tema meeskonda võib hetkel parimateks õpetajateks pidada küll. Mõningased viited on sellegi kohta, et tegemist ei ole pelgalt Eestis tuntust koguva seltskonnaga, ka mujal on märgatud, et Alexandri/Neh köögis pottide ja pannidega kolistajad ei kõrvetagi ainult piima põhja, vaid teevad ka suurepäraselt süüa. Kõik sai alguse eelmise aasta suvel, kui esmakordselt väisasime restorani Alexander, sealsed road ja nende komponendid tekitasid meil sedavõrd ohtralt küsimusi, et meid teenindanud ettekandja sai ainult meie lauda teenindades kolmekordselt päevase liikumisvajaduse kätte, kuna ta oli sunnitud kõik meie küsimused kööki edastama ja vastused  meile ette vuristama. Et meie uudishimu mingisse tajutavasse skaalasse sättida, siis kunagine lastesaade „Miljon miksi“, oli meie kõrval kerge eelroog. Sealt edasi oli juba tegemist juhuste suunatud jadaga ning tänaseks päevaks on asjalood sellised, et igapäevast leiba teenib üks toiduvendadest restoranis Neh. Kuna ülevoolav kiidulaul jätaks halva mulje, siis piirdume põhilisega- tegemist on toiduvenna jaoks kokanduse alg-; põhi-; kesk- ja ülikooliga, mis tuleb kiirkorras läbida ning õpetajad on ranged.

Tundmatud Eesti kokad

Julgeme sügavalt kahelda, kas ka peale väga sügavat uurimist suudetakse tuvastada, kes mõtles välja kamajahu või rukkiroka retsepti või kust tuli idee soolata silku ning küpsetada rukkileiba, seetõttu oleme sunnitud neid nimetama tundmatuteks eesti kokkadeks. Võibolla on pisut ennatlik kõiki retsepte, mis meie ajani on jõudnud ja mida oleme harjunud Eestiga seostama, kohe eesti kokkade tööviljaks pidada, kuid teisalt kui ei oleks olnud eestimaal elavaid perenaisi ja ka miks mitte peremehi (eelkõige õlle ja muu märjukese tegemisel), kes oleks neid toite mugandanud meile suupärasteks, ei oleks need meie ajani ka tõenäoliselt jõudnud. Tundmatuid sõdureid on pronksi valatud ja inimestele vaatamiseks välja pandud, tundmatutele kokkadele pole aga osaks saanud kõige väiksematki austusavaldust. Mitte, et meie soov oleks püstitada keskmisest kogukama mehe või naise kokavormis pronkskuju koos tobeda torumütsiga keset Tallinna linna aga sooviksime siiski teha sügava kummarduse kõigile neile Eesti kokkadele ja lihtsalt toidutegijaile, kes  minevikus on mõisa- ja taluköökides söögitegemise peent kunsti viljelenud. Siinkohal ei ole eelistatud mõisakokad, kes härradele hõrke toite valmistasid vaid pigem isegi lihtsad taluköögis askeldajad, sest nende valmistatud toidud nt rukkirokk, sõir, soolasilgud, hapukapsa supp jne on vaieldamatult suurimaks inspiratsiooniallikaks uudse/modernse Eesti köögi loomisel.

Roman Zaštšerinski

Roman Zaštšerinski „Öös on asju“ on Mati Unt kirjutanud kunagi ühele oma raamatule pealkirjaks, aasta oli siis 1990.Vaevalt, et kirjatsura ühtlasi ka tulevikku nägi, sest sellel aastal oli Roman Zaštšerinski alles väike poisike. Tema tulevane töökoht polnud tõenäoliselt veel isegi mitte unistus, seega ei usu, et Mati Unt oleks ette ennustanud restoran „Ö“ kõrget lendu, küll aga sobib tema vanal trükimasinal kolletunud lehele toksitud mõttetera antud restorani iseloomustamiseks hästi. Sest „Ö-s on asju“, on huvitavaid ideid ja uudseid lähenemisi toiduvalmistamisele. Kogu töö käib seal Roman Zaštšerinski juhtimisel, kes on Eesti kokandusmaailmas kindlasti üks esimesi viiuleid, sellele väitele muide, panevad õla ala mitmed Romani võidetud Hõbelusikad ja ka restoran „Ö“ esimene positsioon Eesti Restoranid Top 50 pingereas aastatel 2008-2009. Pidades peakoka rasket ametit on Roman veel kõrvale teinud päris enda koha, kohvik „Moon“, kus menüüs lihtsamad ja odavamad toidud, mis aga ei tähenda, et mööndusi oleks tehtud värske tooraine või maitsete kohapealt. Meie poolt proovitud soolased toidud olid heal tasemel, kuid mitte suurepärasel tasemel, samas magustoit (creme brule) jättis sümpaatse mälestuse.